Budokai Spordiklubi
Huvikool budokeskus

Ilmselt levinuim põhjus mis karate treeningutele tullakse on soov õppida end kaitsma. Paradoksaalne aga on, et pärast paari aastat treeningut selgub, et end kaitsta polegi vajadust. Koos oskustega kasvab enesekindlus ning sellest tingitult kehakeel ja käitumine. Just nagu võistlustel kus 50% tulemuse võib öelda veel enne kui vastased üksteist puudutavad on ka päriselus. Kui sa enda sees tunned end võitjana siis selleks sa tõenäoliselt ka saad ning vastupidi.
Teine osa treeningule jõudnutest on need kes elus läbi löömiseks abi ei vaja, küll aga vajaksid abi oma energia suunamisel. Karate on suurepärane koht õppimaks teist aktsepteerima. Erinevalt väga paljudest spordialadest kus võiduni viib iga tee ning eelise saamiseks sobib ka näiteks vigastuse teesklemine on karate säilitanud oma (samurai) juured kus treeneri või vanema õpilase treeningul öeldu ei kuulu diskuteerimisele ning kus vastane tuleb alistada austusväärselt. Selles osas ujub karate meie ühiskonnas kus lapsele sisendatakse, nagu oleks talle kõik lubatud, vastuvoolu kuid oleks äärmiselt vastutustundetu õpetada kuidas teistele haiget teha, ilma omandatud sisemise veendumuseta kuidas selle oskusega ümber käia.

Treeningule tuleku fakt iseeneset ei garanteeri veel soovitud tulemuseni jõudmist, see kas lapsest lõpuks ka karatetrennis käiat saab, sõltub eelkõige tema iseloomust. Seda, ning muid vähem või rohkem olulisi asju treeningul käimise kohta saab vaadata allpool Q&A sektsioonist.

Tehnilise poole pealt kuulub treeningute hulka kumite(vabavõitlus), kata, kick-box, heited, enesekaitse, kukkumised, akrobaatika, harjutatakse võistlusteks ja vööeksamiteks. Lisaks karatele käiakse ka ju-jutsu ning combat võistlustel. Eriti oodatud on varem olnud treeninglaagrid ja muud treeningute välised üritused.
Treenigud on tasulised kuid eriti andekad ja tublid harjutajad on võimalik õppemaksust vabastada. Kõik lapsevanematel vajalik info on koondatud sellele lehele.

    Treeningute tasu sõltub suuresti sellest kuidas on (või ei ole) seatud kohalikus omavalitsuses huvitegevuse toetamise kord. Meie poolt selles osas aitamise võimalused on piiratud kuid saame anda siin vajadusel õige suuna. 1.kohaliku omavalitsuse täiendava toetuse abil, 2.Lasterikaste perede liidu toetuse abil, 3.huvikooli poolse vabastuse abil, 4.riigi antava tulumaksusoodustuse kaudu.

    1.Kui arvate, et õppemaks võib siiski trennis käimisel takistuseks saada, siis meie kogemus ütleb, et põhjendatud palve korral on enamus omavalitsusi nõus ka vanemate poolt makstava õppemaksu kompenseerima.
    Osalejate tasu kujuneb: Õppemaks - Omavalitsuse kompensatsioon = osaleja tasud. See tähendab, et mõned omavalitsused juba toetavad laste treeningutele osalemist meiega sõlmitud kokkulepete alusel. Kui meil teie omavalitsuselt veel vastavat kinnitust pole, soovitame küsida vallast garantiikiri (mõned KOVd on meile taolist meetodit isegi soovitanud). Omavalitsuste regulatsioonid on väga erinevad nõnda, et täpset juhendit anda pole kahjuks võimalik, küll soovitame kindlasti sealt järele küsida. Kui tunnete, et satute omavalitsuselt toetuse küsimisel siiski miskipärast hätta küsige meilt - aitame alati oma võimaluste piires kaasa.

    2.Nelja ja enama lapsega pered saavad aga huvihariduse vahendite, laagrite või ringide tarbeks taotleda stipendiumi Eesti lasterikaste perede liidult Stipendium on mõeldud kuni 16 aastaste (k.a) laste huvihariduse ja mitmekülgse arengu võimaldamiseks. Stipendimi saamiseks on ELPL kehtestanud oma reeglid mis aastate lõikes pisut muutuvad ning millega täpsemalt peaks tutvuma ELPL kodulehel.

    3.Ka huvikoolilt endalt on võimalik õppemaksust vabastust taotleda. Tavaliselt tehakse seda alates teisest aastast kuid teatud tingimustel ka esimesel treeningaastal. Vabastuse taotlemiseks tuleb esitada treenerile (põhjendatud) avaldus.
    Otsustamisel vaatame kui edukas õpilane treeningul on.

    4.Kasulik on ka teada, et tegelikult maksab riik juba praegu teile meie treeningutel oma lapsele tehtud kulude eest, kuna vastavalt tulumaksuseaduse § 26 saavad kõik lapsevanemad aasta jooksul meile tasutud huvitegevuse kulud teenitud tulust maha arvata. Kui olete korrektselt täitnud treeningute avalduse, pole teil endil selle tarbeks vajalik midagi ette võtta. Nimetatud summad arvestatakse tulumaksuagastusel automaatselt teie kasuks ning kantakse teie arvele MTA järgmise maksutagastuse ajal.

Loe ka treeningute kohta käivaid küsimusi ja vastuseid:

  1. Kuidas trenni tulla?
  2. Kui vanalt vöib harjutama hakata?
  3. Mis on harjutamiseks kõige tähtsam (kellele treening kõige paremini sobib)?
  4. Tahaks väga oma 6(5)aastase poja trenni tuua...
  5. Kas ka tüdrukud vöivad karatega tegeleda?
  6. Mida on harjutamiseks vaja?
  7. Kust saab treeningriideid/vahendeid?
  8. Kas karate on ohtlik?
  9. Millal täpselt saab küsida õppemaksust vabastust?

Ei leidnud oma küsimust? Kirjuta! Kui jõudu on püüame vastata.


 

Kuidas trenni tulla?

Et treeneriga kohtuda, leia Trenniaegade tabelist see aeg mille arvad endale sobiva olevat ning tule lihtsalt kohale. Kui aegu mingil põhjusel väljas pole, küsi treenerilt. Enne tulekut täida ka siin kodulehel avaldus mille pärast annad treenerile. Kui sul pole kodus printerit, on võimalik avaldus allkirjastamiseks saada ka treenerilt. Avalduse täitmine on kõigil harjutajatel kindlasti vajalik. Kui sa aga ei saa treeningaegade tabelist aru või tekib muid probleeme võid lihtsalt helistada 56 629 638.

Tagasi

Kui vanalt võib harjutama hakata?

Vanusepiiri pole. Füüsiliselt ja vaimselt peetakse enamike õpetajate poolt alustamiseks parimaks vanuseks 9-14a. kuid elu on näidanud, et sageli leidub 7-8 aastaseid, kes oma olemuselt on treeninguteks rohkem valmis, saavutades suuremat edu kui mitmed 15 -16 aastased.

Tegelikult pole sellele küsimusele ka õiget või vale vastust. Sõltub mis eesmärke endale harjutamisel seatakse.
Kui trenni tulles on soov edu saavutada ka võistlustel, tuleks - nagu tänapäeval enamikul aladel treeningutega alustada kindlasti enne 10. eluaastat. Eesti karate tase on kõrge ning hiljem alustades on väga raske või koguni võimatu konkurentidele järgi jõuda. Ka on karates juba alates 14 eluaastast, vastava taseme olemasolul põhimõtteliselt võimalik võistelda omavanuste EM või MM konkurentsis. See aga eeldab andekust ning treeningute väga varast algust. Kui eesmärgiks aga pole sportlikud saavutused, pole karate harrastamiseks ka mingeid vanuselisi piire. Kõige paremini tunnevad oma last ikkagi ema-isa ning kui nad on leidnud, et ka 6 aastane peaks treeningutel kaasa tegema, ei öelda sellest kindlasti ära. Võru klubi harjutama asujate keskmine vanus jääb 9 -13 eluaasta vahele. Noorim harjutaja on seni olnud 5 aastane.
Kui te pole aga päris kindel, on alati võimalik lihtsalt proovida.

Tagasi

Mis on harjutamisel kõige tähtsam (kellele treening kõige paremini sobib)?

See on peaaegu filosoofiline küsimus millest võiks lausa raamatu kirjutada kuid väga lühidalt öeldes sobib karate kõigile. Kui küsimust mõista aga nii, et kes võiks harjutades edukas olla, siis kõige olulisem omadus harjutamisel on ilmselt iseloom. Harjutamisel kõige olulisem põhimõte on "kui sa komistad ja kukud siis tõused ikka jälle püsti". Lahtiseletatult tähendab see, et kui miski tundub raske proovid ikka uuesti seni kui asi välja tuleb. Väga keeruline on harjutada kahevõitlust kui laps paarilisele lihtsalt selja pöörab. Ka on trennis keeruline osaled neil kes on veendunud, et kaasa teha tuleks ainult siis kui tehakse seda milleks neil parasjagu tuju on. Treeningut ei tasu segi ajada kehalise tunniga, siin on kõik vabatahtlikult ning hindeid ei panda! Enam kui 20a kogemust on ka näidanud, et jõudu, kiirust, osavust, tehnikat jne on kõik võimalik treenida, ainus mida treeninguga muuta ei saa on iseloom. Kahjuks on meie ühiskond viimased aastad vorminud lastesse arusaama kus"tähtis pole tulemus vaid osavõtt". Karates kindlasti niimoodi ei saa! Lihtsalt trennis kohal käimisest siin kasu pole.

Ilma andekuse ja füüsiliste eeldusteta ilmselt nende kõige-kõige edukamate hulka ei jõua kuid just harjutaja iseloom on see mis määrab, kas nendest füüsilistest eeldustest on võimalik tulemust vormida.

Tagasi

Tahaks väga oma 6(5)aastase poja trenni tuua...

Meil on kindlasti hea meel kui trenni tuuakse vahel ka nooremaid lapsi!
Treeningutele tulemine sarnaneb kooliküpsusega kus üldine vanus on 7a kuid inimesed on erinevad ning soovi korral võib julgelt alustada ka vahemikus 6-8 eluaastat. Valdav osa lastest kes meil trennis käivad on vanuses 8 ja vanemad, kuid igal aastal osalevad ka mõned väiksemad poisid. Põhimõtteliselt ei pea karate treeningrühmas olema kõik lapsed samaealised. Kuna treener isiklikult ühtegi last enne trenni jõudmist ei tunne, saab anda vaid üldisi soovitusi. Et aga suurematega kaasa tehes ei tekiks negatiivset kogemust peaksid pisemad lapsed olema füüsiliselt piisavalt arenenud ning mis kõige tähtsam – oma iseloomult olema valmis kaasa tegema asjades mis neile ehk esmapilgul keerulised võivad tunduda. Kui lapse iseloom on pisut kartlik, mis sunnib teda üritamise asemel pigem kõrvalt vaatama tasub kindlasti veel mõned aastad kannatada, piisavalt hakkajatele lastele on aga varasem alustamine väga teretulnud!
Lisaks peaksite lasteaiaealise lapsega kalkuleerima, kas teil, või teie pereliikmel on võimalik tavapärasel tööajal last treeningutele tuua. Selles eas lapsed ju enamasti omapäi lasteaiast trenni ei lähe. Treeningaegade seadmisel on aga arvestatud pigem koolilaste endi, mitte nende vanemate mugavusega.

Tagasi

Kas ka tüdrukud vöivad karatega tegeleda?

Nagu öeldud on treeningutele oodatud kõik huvilised. Tavaliselt on tüdrukute hulk trennis väiksem poiste omast, kuid see on ilmselt tingitud lihtsalt tüdrukute suuremast tagasihoidlikkusest. Treeningud on alati poistega koos nii, et tüdrukud peavad olema valmis kõigis tegevustes poistega võrdselt pingutama!

Tagasi

Mida on harjutamiseks vaja?

Esmakordselt trenni tulles on vaja vaid kannatlikkust ja head soovi öppimiseks.

Hiljemalt esimese vööeksami ajaks oleks soovitav ka muretseda valge karatekimono. Oskuste kasvades oleks vaja veel ka käe ja jalakaitsmeid. Võistlustel osalemise korral ka hambakaitsmeid.

Tagasi

Kust saab treeningriideid/vahendeid?

Treeningvahendeid saab muretseda spetsialiseeritud kauplustest või maaletoojalt. Samuti võib oma sooviga pöörduda otse treeneri poole kellel enamasti on olemas suuremate varustuse maaletoojate kontaktid.

Tagasi

Kas karate on (harjutajale) ohtlik?

Kindlustusfirmad panevad karate kõrgendatud riskiastmega alade hulka, kuid praktika ja erinevate spordialade statistika annavad hoopis teistsuguse tulemuse. Praktikas juhtub Võru klubi harjutajatega paar erinevat õnnetust aastas kuid ligi 20 aasta jooksul on neist võistlemisega seotud vaid mõned liigeste põrutused. Enamasti kipuvad nooremad harjutajad kukkuma suvel puude otsast ja jalgrattalt või vigastama end erinevates pallimängudes. Statistiliselt ongi karate ohutum erinevatest pallimängudest (jalgpall, korvpall ja isegi tennis) olles kaugelt ohutum ka enamusest ülejäänud kahevõitlusaladest.

Tagasi

Millal täpselt võib õppemaksuvabastust küsida?

Lühike vastus sellele oleks - siis kui selleks on reaalne vajadus.
Milline aga on see reaalne vajadus pole võimalik üheselt vastata. Kõiki juhtumeid on kindalsti vaja eraldi hinnata. Kui vanemad käivad tööl, ei kvalifitseeru pere tõenäoliselt vabastust saavate perede hulka, erand on tõenäoline siis kui tegemist on paljulapselise perega. Lisaks sellele soovime, et ka meil sellest midagi kasu tõuseks niisiis tahame kindlasti näha, et vabastust sooviv õpilane oleks asjalik, andekas ning treeningutel edasijõudmisest huvitatud õpilane. Lihtsalt treeningutel aega viitmas käiv laps klubi poolset vabastust ei saa, küll on võimalik kõigil küsida täiendavat abi omavalitsuselt. Enam kasutatud on õppemaksu osaline vähendmine. Ei tasu ka unustada, et kõik osalejad saavad riigilt tagasimakse MTA maksutagastuse näol.

Tagasi
Uute õpilaste avaldust saab täita siin! Kui tuled trenni, kliki siia.